Minu suureks rõõmuks on minuni jõudvate inimeste perepildistamised fotostuudiotes asendunud fotosessioonidega kodus. Miks see mind rõõmsaks teeb? Pere fotosessioon kodus on palju isikupärasem ja omanäolisem kui pildistamine mõnes interjööriga stuudios, kus kõik pered saavad endale sarnaseid pilte. Kodus pildistamine annab võimaluse rääkida piltide abil loo ja talletada seda konkreetset ajahetke oma elus.
Piimavanni fotosessioon on midagi teistsugust ja erilist, mistõttu on see heaks viisiks lõhkuda igapäevast elurutiini või kinkida see kellelegi teisele, kellele meeldivad emotsioonid ja elamused. Kellyga käisime pildistamas fotostuudios, aga piimavanni pildistamist võib samahästi teha ka kodus või mõnes majutusasutuses, kus on äge vann ja/või kaunis vannituba. Millised on Kelly mõtted ja muljed saab juba käesolevast postitusest lugeda.
Viimasel paaril aastal on minu kui pulmafotograafi jaoks märgatavalt suurenenud pulmapildistamiste arv, kus pruutpaar ei ole enam vahemikus 23-30 eluaastat ning kelle lapsed on kas juba suureks kasvanud või kohe kasvamas. Sellised pulmad on minu meelest hästi südamlikud ja erilised. Abiellujad teavad, mida nad tahavad ning kogu päev ongi üles ehitatud nii, et see oleks “nende näoga”.
Kui uurisin, mis on kauni pulma valem, vastasid Kerttu ja Taimo: “Imelist pulma ei saaks ju olla ilma toredate külalisteta – meie kõige erilisemad ja lähedasemad sõbrad, kelle pulma kutsusime, peegeldavad oma olekult meid endid ja andsid pulmale näo,” ning lisab: “Meie jaoks oli oluline kogu tervik – selle lõid imeline koht ja kõik pulmategijad.” Oma erilise päeva tähistamiseks valisid nad Vidrike puhkemaja. Kes olid nende pulmapäeva taustajõud, kellest Kerttu jutt räägib, saab lugeda juba altpoolt.
Kellyt ja Joosepit on mul õnnestunud mitmel korral pildistada. Kordagi pole ma seda teinud pildistamiste tipp-ajal suvel. Põhjusele, miks see nii on, vastab Kelly: “Ilmselt neid pilte tehakse küll ja veel igasugustel suvistel üritustel. Usun, et jõuame ka millalgi suveni. Aga just need teistsugused asjad on meile alati rohkem meeldinud ja ilmselt see väljendub ka hooajavälistes pildistamistes. Pealegi on meil Eestis imelised 4 aastaaega, mida tasuks nautida.“
Mäeotsa talu on äge koht, kus pulmi pidada. Kahjuks olen ma sinna pildistama sattunud vaid ühel korral, kui pildistasin kahe toreda inimese pulmapäeva. Seda päeva jäävad meenutama kaunid pulmapildid, mida võite postituses olevast pulmagaleriist ise lähemalt vaadata.
-5% uutele pulmade broneerijatele
Lisa -10% tasudes kogu summa ettemaksuna*
Pakkumine kehtib kuni 28.02.23
Tasumine kuni 31.03.23
Pildistamine kuni 31.12.24
*-10% pakkumine kehtib ka broneeringut omavatele klientidele
Küsi täpsemat infot: Fotograaf Mihkel Leis Instagramis, Facebookis või info@mihkelleis.ee
Pulmade pidamine on kulukas lõbu. Kui tead kedagi, kes 2023. või 2024. aastal abiellub ja kes pole endale veel pulmafotograafi leidnud, siis võid nendega seda pakkumist jagada. See aitab neil natukene raha säästa.
Ärkan kell 07:07, pea tuikab, sest ööuni on väikelapse kõrvalt olnud napp. Vajutan äratuskella kinni ja plaanin poja lasteaeda viia kui ta loomulikult virgub.
8:42 on äratus ja algavad hommikurutiinid. Poeg tajub, et pole tavaline päev, kuna ta peaks olema lasteaias ja mitte kodus, mistõttu ta jukerdab kõikvõimalikul moel, et sinna mineku protsessi pikendada.
10: 36 jõuame marukehvade ilmastiku-ja teeolude kiuste lasteaeda. Tuleb välja, et kell 8:07 on tulnud e-lasteaia teavitus, aga mitte meilile, nagu iga kord tuleb, vaid ainult õppekeskkonda, et vallas on elekter ära ja lasteaed pannakse kinni, kuna ruumides läheb jahedaks ja sooja toitu ei ole võimalik pakkuda.
10: 45 helistan läbi võimalikke lapsehoidjaid ja saan abistava käe oma pere poolt. Stardin 40km kaugusele ja loodan 11:45 jõuda Õnnepaleesse pruutpaariga kohtuma, et 12:00 alustada registreerimise pildistamist. Teeolud Tartu maanteel on marunigelad, kiiruspiirang õigustatult 80km/h. Ca 10km enne kohalejõudmist tekib nelja-realise ühel sõidusuunal peaaegu, et seisang – Kaitseväe kolonn on liikvel ja kahel real kõrvuti on kiirused 10-30km/h. Õnneks ainult 8km hiljem tuleb minu mahasõit ja jõuan edukalt vanemate juurde. Kallistan last, tänan pere ja kiman linna poole tagasi.
Jõuan 11:59 Õnnepaleesse, annan kiired õpetussõnad pruutpaarile ja juba täidabki ruumi Mendelsoni pulmamarss.
2h ja 50 minutit hiljem püüan kinni – enda arvates – ühe parima pulmapildi, mis mul on kunagi õnnestunud jäädvustada. Murdosa sekundit enne hetke, kui noorpaar saab aru, et ta on just nelja-kraadise mereveega pihta saanud.
Aitäh ägedale noorpaarile!
Hoidke end kursis minu tegemistega nii Facebookis kui ka Instagramis.
Pulma korraldades peab olema valmis klassikaliseks pulmapäevaks, kus keegi jääb hiljaks, midagi läheb katki, midagi ununeb maha ehk teisisõnu selleks, et ajakava läheb kiiresti paigast. Nii tuleb mul meelde üks paari aasta tagune kuum juulikuu pulmapäev Moostes, kus ajakava muutuse tõttu jäi meil sõbra-ja grupipiltide jaoks ca 15 minutit ja pildistada oli vaja ca 80 külalist. Koostöös pulmaisa Ingar Dubolazoviga tulime sellega toime ja päästsime ajakava.
Tihti juhtub ka nii, et grupi-ja sõbrapiltide osa pulmapäevast lööb ülejäänud ajakava segamini. Nii nagu paljudes eluvaldkondades kehtib ka pulmapäeva grupipildistamise puhul tõdemus, et eeltöö tagab eduka soorituse. Seetõttu olen kokku pannud mõned mõtted, mida teha sujuvaks grupipiltide fotosessiooniks, et tagada pulmapäeva ajakava paika jäämist.
Mulle väga meeldivad mustvalged fotod, aga tundub, et ma ei ole seda piisavalt palju välja öelnud, sest inimesed ei oska seda küsida. Nüüd parandan selle vea ja toon teieni ühe ägeda portree fotosessiooni Kadrist, kes tahtis ainult mustvalgeid pilte. “Minu arvates räägivad mustvalged pildid palju rohkem, kui värvilised. Alati kui on mõni kena pilt, siis ma kõigepealt katsetan kuidas see mustvalgena tunduks. Ja üsna tihti juhtubki, et mustvalgena on pilt hoopis sügavam ja kõnekam,” avab Kadri oma mõtete tagamaid.
Leian end igal aastal vastamas küsimusele “Kas sa oskad meile pulmaisa soovitada?” ja mulle tundub, et e-kirja vahendusel ei saa ma sellele väga põhjalikult vastata. Seepärast otsustasin teha postituse pulmaisadest, keda soovitades tean, et olete heades kätes. Põhjus, miks siin nimekirjas ühtegi pulmaema ei ole, peitub selles, et oma 8-aastase pulmafotograafi karjääri algus-aastail nägin vist ainult 1-2 korda tegutsemas pulmaema ja ma kahjuks isegi ei mäleta tema/nende nimesid või kuidas nad oma tööga toime tulid. Siin postituses olevate pulmaisadega kohtun igal aastal ja paljudega neist tihti ka mitmetes pulmades. Seetõttu tean neid paremini ja julgen neid soovitada.
Jälle on möödas üks sisukas ja meeleolukas pulmahooaeg, mille jooksul tabasin end tihti mõttelt, et on mitmeid lihtsaid võtteid, mida pruutpaarid saaksid teha kaunimate piltide jaoks veel enne, kui pildistamiseks läheb. Seetõttu jagan oma 10 nõuannet pruutpaaridele, mille peale enne pulmapäeva mõelda.
Oma pulma korraldades tuleb tavaliselt kiiresti broneerida pulmapeo koht, pulmaisa ja fotograaf. Eriti on see oluline kui pulma kuupäev satub olema mõni laupäev perioodil mai-september. Siinkohal jagunevad mulle tulevad pulmapäringud kaheks. Pooled pruutpaarid on pulmaisaga juba ühendust võtnud ja üldise pulma ajakava paika saanud. Teine pool alles otsib endale pulmaisa ja pole jõudnud veel mõelda pulmapäeval toimuvale. See on tavaline nähtus, kui broneeritakse 1a-1.5a-2a aastat ette. Mõtlesin teha nende pruutpaaride elu natukene lihtsamaks ja koostasin erinevatele stsenaariumitele tuginevad plaanid, näitamaks milline on sellistes tingimustes tavaliselt üks pulma ajakava.
Vahel kohtan pruutpaare, kes ei soovi sõbra-või grupipiltide tegemist. Kui see on ka teie soov, siis nii see ka jääb, sest tegemist on teie pulmapäevaga ja see peaks olema just selline, nagu teie seda soovite. Küll aga tahaksin jagada mõnda mõtet grupipiltide olulisuse kohta, millega võiks tutvuda enne lõpliku otsuse tegemist. Siin on kuus nõuannet, miks on grupi-ja sõbrapiltide tegemine oluline.
Seekord sattus minu kaamera ette andekas pianist Marite Männi. Marite on pianist, kes õppis ja tegutseb praegu Saksamaal. Vahel õnnestub Maritet näha ja kuulda ka kontserdilavadel Eestis. Ühel sellistest kordades tuli ta ka minu juurde fotosessioonile. Käisime selleks tarbeks Tallinnas Hopneri majas, kus saime pildistamiseks kasutada musta Estonia tiibklaverit. Tulemuseks on kaunid ja graatsilised portreepildid, mida võite altpoolt täpsemalt uudistada. Marite tegemiste kohta saate täpsemalt lugeda tema kodulehelt.
231 fotosessiooni ja 142 618 pilti hiljem on aeg võtta kokku möödunud 2020. aasta parimad fotod. Kuna pildistamisi oli palju, materjali veel rohkem ning et postitus liiga pikaks ei läheks, olen veetnud pikki tunde, et sõeluda välja oma kõige-kõige lemmikumad tööd.
Koroonaviirus on kaasa toonud märtsi, aprilli ja mai pulmapidude edasilükkumise 2020. aasta teise poolde. Samal ajal on sündmusi, mida ei saa septembrisse ümber planeerida. Üheks selliseks rõõmsaks näiteks on uue ilmakodaniku perre lisandumine. Nii ongi lapseootuse fotosessioonid olnud aktuaalsed ka viirusepuhangu ajal.
Arvestades kõiki soovituslikke viiruse edasikandumise ennetusnõudeid, on saanud kõik lapseootuse fotosessioonid ära pildistatud ka fotostuudios, kui välised temperatuurid või sademed pildistamist ei soodusta. Otsustasime Sigridi ja Kaspariga, kes ootavad perelisa mai esimeses pooles, et seekord nende kodus ei pildista. Selle asemel jagasime lapseootuse fotosessiooni kaheks – pool aega pildistasime fotostuudios ja pool aega looduses. Ligi kahetunnise beebiootuse pildistamise juures jõudsime jäädvustada erinevaid kostüüme erinevatel taustadel ning samuti leida põnevad pildistamiskohad Tallinna lähedal looduses.
Seekordne blogipostitus viib meid tagasi eelmise suve ühte kuumemasse juulikuu laupäeva, mil Leigol abiellusid Marta ja Søren. Vaadates praegu meie ümber toimuvat, tundub väga ettenägeliku käiguna pidada rahvusvahelised pulmad ära 2019. aasta suvel. Tol laupäeval kogunes Leigole külalisi 13 erinevast rahvusest. Marta meenutab pulma-eelset aega: „Enne Eestisse tulekut kontrollisime oma kohvri sisu vist vähemalt 10 korda, et pulmakleiti ja Søreni riideid maha ei unustaks.“ Minu teele nad muretsevatena ei jäänud, vaid pigem vastupidi – nad olid kindlad, et kõik läheb hästi ettevalmistusega, viskasid nalja detailide pärast liigselt närveerivate inimeste üle ja nautisid ilupiltide vahel kuuma päeva külma kesvamärjukest. Kuidas pulmapäev möödus, saab altpoolt pikemalt lugeda.
Paar nädalat tagasi avaldasin postituse fotosessioonist viirusepuhangu ajal, et näidata, miks tasuks just praegu mõelda pildistamisele fotograafiga – turvaliselt, kontaktivabalt ja vähemalt kahemeetrise vahemaa tagant. Kuna olukord riigis muutub kiiresti ja hetkeseisuga ei tohi üle kahe inimese korraga koos viibida (v.a. pere), siis sealt tekkiski mõte, et kui inimesed ei saa minu juurde tulla, siis lähen mina nende juurde. Elan nelja-minutise autosõidu kaugusel Tallinna piirist ja kodus püsides ei tea, mis mujal toimub. Seetõttu tunduski põnev uurida, millega Tallinna inimesed vabatahtlikus karantiinis tegelevad ja kuidas koroonaviirus nende elu mõjutanud on. Inspiratsiooni sain ka Leedu fotograaf Adasilt, kes oli pildistanud karantiinis inimesi Vilniuses.
Käes on märts 2020 ning elame hetkel koroonaviiruse mõju vallas. Inimestel palutakse praktiseerida social distancing-i, mis tähendab, et kohtumine teiste inimestega võiks olla viidud miinimumini ja kontakt võiks olla vähemalt 2-meetrise vahemaaga. Inimesed on sundpuhkusel või töötatakse kodukontorist ning koolilapsed õpivad e-koolis. Räägitakse, et sellest võib saada uus reaalsus, millega peame õppima elama.
Oodates viiruseaja möödumist, ei pea elu täiesti seisma jääma. Praegu on hea aeg aidata kohaliku väikeettevõtjat ja tulla üksi või oma karantiinikaaslastega pildistama. Praegustes oludes on fotosessioonidel mõningad piirangud, nagu soovitus mitte koguneda suurtes gruppides ja vähemalt 2-meetrine distants fotograafi ja pildistatava vahel. Seevastu positiivseid külgi viiruseaegse fotosessiooni juures on mitmeid.
Mulle väga meeldib pulmafotograafina mööda Eestit ringi sõita, olla inimeste jaoks kasulik ning jäädvustada nende pulmapäeva. Saan kinni püüda ühe kõige olulisema päeva inimeste elust. Pilte vaadates saan taaskord läbi elada selle päeva ning loodan, et sedasama tunnevad ka inimesed, kes mind oma tähtsat päeva pildistama on võtnud. Nii mõtlesingi, et jagan teiega eelolevatel kuudel mõningaid meeldejäävamaid pulmapäevi, mida viimastel suvedel pildistanud olen.
Veebruari keskel tuli Grete teist korda minu juurde pildistama. Ka seekord valisime pildistamise asukohaks fotostuudio. Peamiseks põhjuseks oli soov saada võimalikult minimalistlikku tausta ja head valgust, et esile tuua jumestust, soengut ja aksessuaare. Fotosessiooni käigus jõudsime pildistada neli erinevat look´i tänu Evelinile, kes oli meile pildistamiste vahel abiks.
Gretele olid internetis silma jäänud portreepildid kips-lilledega ja ta soovis ise midagi sarnast proovida. Naudin seda, kui minu juurde tullakse konkreetse ideega, mida katsetada soovitakse. See murrab rutiini ja paneb mind mõtlema väljaspool mu igapäevaseid pildistamisi. Lõpp-tulemusega jäime kolmekesi kõik väga rahule. Milline seeria Sulle enim sellest sessioonist meeldib? Või veel parem, kirjuta, mida ise proovida tahaksid.
Kuigi käimas on 2020. aasta, olen alles nüüd jõudnud punkti, kus jõuan pilgu peale visata 2019. aasta tehtud töödele. Kokkuvõtvalt saan kohe öelda, et möödunud aasta oli minu jaoks kõige produktiivsem. Seetõttu on ka fotode hulk, mida läbi sirvima pidin, suurem kui tavaliselt. Suur piltide arv tähendab ka seda, et kusagil 90% fotosessioonidest siia ei jõua, sest muidu läheks postitus veelgi pikemaks kui ta juba praegu on. Mul oli väga tore aasta ja tahan tänada kõiki, kes minu kaamera ette jõudsid ühe või isegi mitu korda! Loodan teiega kohtuda ka tulevikus!
Igal pulmahooajal kohtan pruutpaare, kelle jaoks nende enda pulm on esimene pulm, millest nad osa saavad, aga ka neid, kes on pulmakülalisteks olnud lapsena või aastate eest ja kas ei mäleta pulmadest väga midagi või ei osanud pulmi vaadata läbi “mis läks hästi ja mida saab paremini” prisma.
Seetõttu tekkis mul küsimus, mida oleksid abiellunud inimesed oma pulmapäeval teisiti teinud, ning uurisingi seda oma Instagrami konto jälgijatelt. 24 tunni jooksul kogunes 71 vastust, mille jaotasin vastavalt sisule allolevateks punktideks. Kuna valim on väike, siis ütlen kohe, et siin kirjatükis ei leia kajastust kõik pulmapäeva vead, mis sel tähtsal päeval esineda võivad. Pigem on selle blogipostituse eesmärk anda tulevastele pruutpaaridele veidi mõtlemisainet ja aidata kaasa nende ideaalse pulmapäeva kujunemisele.
Seekord jagan teiega ühte toredat projekti, mis me 2019. aasta novembris tegime. Minu soov oli teha midagi, mis oleks teistsugune kui tavalised portree-ja peresessioonid. Siit sündiski mõte, et võtaks appi stilisti, jumestaja ja paar vabatahtlikku, kes tahaksid endast ägedaid pilte, ning teeksime ühe fantaasia fotosessiooni. Kokku läks kusagil paar nädalat, et idee saaks kõikide osapoolte vahel läbi räägitud ning jõuaksime enne lume tulekut pildistamas käia.
Pulmapäev on reeglina inimeste jaoks midagi erakordset ja kordumatut, millele iga mööduva aastaga ühe suurema heldimusega tagasi vaadatakse. Nii muutuvadki pulmapäeval tehtud pildid aina hinnalisemaks, sest selle olulise sündmuse ajal õhkub inimestest armastust, mida on kaugele näha. Sellest, kuidas luua eriti kaunid mälestused, mida tulevikus rõõmsalt meenutada, räägibki käesolev kirjatükk.
Kui ma Kelli ja Karliga kohtusin, rääkisid nad sellest, kuidas nad soovivad, et nende pulmapäev oleks tore, meeldejääv ja omanäoline. Nüüd tagantjärgi seda päeva meenutades saan kinnitada, et just nii ka läks. Olen kahe käega selle poolt, et pulmad peaksid olema pruutpaari nägu, sest reeglina on just nii see päev siiras ja tore. Kelli ja Karli vahva idee seisnes selles, et kõik külalised kannaksid tenniseid. Ühest küljest teema-pulm, teisest küljest praktiline lähenemine pulmapeole – jalad ei väsi püsti seismisest või liigsest tantsimisest ruttu ära.
Nüüd, kui aasta vanemaks saadud, mõtlesin, et vaatan tagasi aastale 2018. Seekord teen seda natukene teisiti kui eelmistel aastatel – nimelt, sõelale jäi rohkem pilte kui tavapärased “parimatest parimad”, et terviklikumalt edasi anda möödunud aastat. Kuna eelmisel aastal tegin üle 345 000 pildi, siis väga palju materjali siia üles ei jõua, aga loodetavasti annavad välja valitud failid siiski küllaltki ülevaatliku pildi.
Jõulud on kohe ukse ees, mis tähendab, et kui Sa pole jõudnud veel kallimale, perele või sõpradele jõulukinke muretseda, siis nüüd on viimane aeg. Jagan Sinuga viite põhjust, miks sel aastal valida jõulukingiks fotosessiooni kinkekaarti.
1. Kuna elame tarbimisühiskonnas, siis tihti on inimestel juba liigselt asju. Tegelikult ei võida see, kel on surres rohkem asju, mistõttu tasub mõelda kingi peale, mis pakub elamuse ja jääb meelde.
2. Eestlastel on komme teha palju tööd, sest muidu jookseb töö eest ära. Fotosessioon on hea võimalus võtta pere jaoks aega ja teha midagi koos: kõigepealt minna fotograafi juurde pildistama ning seejärel, kuna jumestus on tehtud ja viisakad riided seljas, välja sööma, kinno, teatrisse või kontserdile.
3. Kingitud asjad kuluvad, lähevad katki või kaovad ära, aga fotosessioonil käimine tagab selle, et saadud kingitus on meeles ka 25 või 50 aasta pärast, kui pereringis laste või lastelastega möödunud aegu meenutate. Kui fotograaf endale külla kutsuda, salvestub lisaks noorusele, riietusele ja soengutele ka kodune atmosfäär, mis aastakümneid hiljem mõnusat nostalgiat tekitab.
4. Tihti räägivad inimesed regulaarselt perega pildistama jõudmise tähtsusest, aga reaalsuses jõutakse fotograafi juurde töö ja kiire elu tõttu harva. Kuulen tihti, et viimane kord, kui pildistamas käidi, oli 10-15 aastat tagasi, kui ise veel laps oldi. Aastad lendavad mööda ja lapsed kasvavad kiiresti suureks, mistõttu on parem käia kord aastas või üle aasta fotograafil külas või kutsuda fotograaf endale külla, et hiljem ei peaks kahetsema, et pole endast või perest korralikke pilte.
5. Kui juba pühade-vahelisel ajal on kaubanduskeskustes keeruline parkimiskohta leida, siis ega jõulude ajal asi lihtsamaks lähe. Fotosessiooni kinkekaardi tellimisega ei teki stressi poodides teiste inimestega trügides, kuna kinkekaarti saab tellida fotograafi kodulehe kaudu ning seda on tavaliselt võimalik päeva või kahega kätte saada, et jõuaks selle ilusti ära pakkida ning jõulukuuse alla asetada.
Kui tunned huvi fotosessiooni kinkekaardi vastu, siis piilu minu kinkekaartide lehekülge. Olen sinna kirja pannud, millise pikkusega fotosessiooni valida, kui soovid perepildistamist, lapseootuse või portree fotosessiooni. Samuti leiab siit lehelt rohkem informatsiooni, kuidas endale kinkekaarti saada.
Suvi on fotograafide jaoks parim aeg pildistamiseks – kaua on valge ning pildistamisprotsess on mugavam nii fotograafi kui ka pildistatavate jaoks. Neid võimalusi kasutasimegi koos Pille Riini ja Kristjaniga ühel sumedal suveõhtul ära ja võtsime Helesinise Unistuse kaasa ning suundusime Harku mõisa juurde.
Teadagi on aprill ja oktoober Eesti fitness- ja kulturismisportlaste jaoks olulised kuud, sest toimuvad Eesti Karikavõistlused Kulturismis ja Fitnessis. Järgmine võistlus toimub juba tuleval laupäeval 21.04 algusega 11:00 Saku Suurhallis. Sellega seoses sattus minu kaamera ette ka Kaisa, kes võistleb klassis “Naised bikiinifitness 172+”. Järvamaalt Koerust pärit Kaisa hakkas aktiivsemalt spordiga tegelema kaks aastat tagasi, kuid fitnessivõistluste jaoks ettevalmistumisele pühendus ta alles aasta eest.
Olete ehk kuulnud, et inimese esimene mulje ja arvamus tekib teisest inimesest, mõnest objektist või ettevõttest esimese viie sekundi jooksul?! Aastal 2018 on internet see keskkond, mis esmamuljet toodab, kui potentsiaalsed kliendid endale teenusepakkujat otsivad. Asjalik, visuaalselt ilus ja toimiv koduleht on tihti määravaks teguriks, kas too internetilehekülg suletakse esimeste sekundite jooksul või jätkatakse sirvimist. Kui hea esmamulje on kodulehega loodud ja potentsiaalse kliendi esmane usaldus võidetud, hakkavad olulist rolli mängima detailid. Üheks neist on ettevõtte kuvand, mis kajastub läbi personali portreede. Kujutage ise ette – kas teile meeldiks näha kodulehel suvalisi, erinevates mõõtudes, erinevate värvide ja muutliku kvaliteediga pilte või eeskujulikke, ühtse stiiliga pilte? Kui kahe samalaadse firma, kes pakuvad samas hinnaklassis tooteid või teenuseid, vahel otsustamiseks läheb, siis suure tõenäosusega saab valituks ettevõte, kes on vaeva näinud detailidega.
Põhjuseid, miks mulle pulmi jäädvustada meeldib, on mitmeid. Üks neist on võimalus minna väljasõidule, et saada vaheldust oma tavapärastele pildistamispaikadele. Nii juhtus ka seekord, kui ennelõunal alustasin 1.5 h pikkust teekonda Sagadi mõisa poole, kus abiellumas olid Andre ja Taranika. Need pulmad on minu jaoks märgilise tähendusega, sest olid esimesed, kus pidin lisaks eesti keelele pool aega ka inglise keeles rääkima.
Kui tavaliselt on detsembrikuu kokkuvõtete tegemise aeg, siis seekord möödus minu jõulukuu lennates ning endapoolse tagasivaate teen vast saabunud aasta alguses. 2017. aasta oli Fotograaf Mihkel Leisile hea aasta – pildistasin rekordarv pulmasid, kohtusin ja tutvusin väga paljude ägedate inimestega ning õnnestus pildistada mitmeid vahvaid isiklikke projekte. Kõige toredam on aga see, kui saan samade inimestega kohtuda uuesti ja uuesti, olles osa nende loost ja jäädvustades nende pulmasid, lapseootust, lapsi, sünnipäevasid ja palju muud. Loodan, et uus aasta toob veel rohkem toredaid ja häid inimesi mu teele, kellega koos talletada nende inimeste lood ja kaunid hetked.
Siinkohal tahan teiega jagada mulle enim meeldinud ülesvõtteid möödunud aastast ja lisan juurde mõne lausega, miks need pildid mulle meeldivad.
2017. aasta alguses tegin Fotograaf Mihkel Leis lehel ühe mängu, kus kutsusin inimesi üles postitama kommentaaridena pilte “teistsugusest” fotosessioonist, kus nad ise osaleda tahaksid. Fortuuna valis välja Merli, kelle idee ja soov oli kehastuda marieantoinettelikuks aadlipreiliks. Suve lõpus leidsime lõpuks ühise aja ning otsustasime fotolavastuse teoks teha.
Suvi on vahva aeg lapseootuspiltide tegemiseks, sest saab minna loodusesse ja reeglina ilma talvejopeta. Tol õhtul, kui antud lapseootuse fotosessioon aset leidis, oli siiski ilm pilves ja mitte ülemäära soe. Tom ja Helena pidasid sellele vaatamata Tallinna lähedal metsas rännates vapralt vastu.
Pärast fitness-elustiiliga tegelema hakkamist on Madis minu juures tihe külaline. Regulaarsed treeningud, õige toitumine ning pea 20 000 sammu igapäevaselt tagavad selle, et Madise füüsiline vorm on pidevalt paranemas. Oktoobris toimuvad järjekordsed Eesti meistrivõistlused kulturismis ja fitnessis, kus ka Madis juba mitmendat korda rannafitnessi kategoorias lavalaudadele astub, et teistega kõrgemate poodiumikohtade eest võidelda.
Juuni alguses saime SeeSee Stuudio workshopi teamiga Photopoint‘i käest katsetamiseks ühe kaameramaailma tõelise tipp-tegija keskformaat kaamera Pentax 645z koos 55m F2.8 objektiiviga. Professionaalsete fotograafide südameid võitva kaamera kasutamine andis hästi aimu, miks teda armastatakse.
Kui paljude inimeste jaoks tähendab juunikuu suve algust, siis päris mitmete jaoks on see ka aeg, kus aastate-pikkused õpingud jõuavad lõpuni ning direktori/rektori käepigistuse saatel antakse üle kooli lõppu tähistav tunnistus. Selleks, et lõpetamise päev kaunite piltidega fotoalbumis või fotolõuendina elutoa seinal hästi dokumenteeritud saaks, on hea plaan selliseks sündmuseks fotograaf tellida. Ka Arabella sai sellise kingi eduka koolilõpetamise puhul.
Kohtusin Kerstini ja Marekiga juba talvel, kui käisin neid ja nende väikest nelja-jalgset sõpra Astangul pildistamas. Üha rohkem saan aru, mis väärtus on enne pulmi üks fotosessioon teha, et pruutpaari paremini tundma õppida.
Aprill ja mai on olnud usin pildistamise aeg, sest käimas on teine jõuludeks soetatud kinkekaartide realiseerimise laine. Üks neist kinkekaartidest sai teoks veidi teistmoodi kui tavalised portreepildistamised. On põnev näha, kui minu juurde tullakse lennukate ja teistsuguste ideedega, mille jäädvustamisele saan kaasa aidata.
Olen avastanud, et mulle väga meeldib pildistada lapseootuse aega. Võib juhtuda, et ma ise mõtlen selle olemuse fotosessioonile juurde, aga mulle tundub, et kui paar tuleb beebiootust jäädvustama, on neis isemoodi sünergia. Pildistamise atmosfäär on kohe kuidagi teistsugune, tahaksin kasutada sõna harmoonilisem, et kirjeldada seda tunnet, kus perre on lisandumas uus ilmakodanik.
Soojad kevadpäevad kohe kutsuvad välja pildistama. Kuna Maarja soovis juba ammu ühte sportlikku fotosessiooni looduses, siis kasutasime ühel päiksepaistelisel hommikul võimalust ja käisime Männiku karjääris pildistamas. Katsetasime erinevaid kostüüme koos erinevate taustadega, mistõttu sai Maarja erinevaid joogapoose mitmeid kordi proovida. Pärast sessiooni lõppu teatas Maarja, et ta ei arvanud, et ka fotosessioon võib olla trenni eest.
Paar nädalat tagasi oli mul suur rõõm jäädvustada kahe vahva noore inimese põnevat kevadist lapseootuse aega. Tuulise ilma käest pagesime seekord varju Tartu Botaanikaaeda, mis võttis meid vastu lähistroopilise kliima ja põnevate taimedega. Rõõmsate ja õnnelikena sobisid Evelin ja Kristjan botaanikaaia taimede vahele nagu valatult. Kuna parim aeg beebiootuse pilte teha on 32.-36. nädal, siis jätsimegi pildistamise 36. nädalale. Hea kostüümivalik aitas fotosessiooni temaatikale palju kaasa.
Üleeile algas ametlikult kevad, mis tähendab, et lisaks sellele, et varsti võib talveriided kappi ära peita, saab varsti ka rohkem looduses fotosessioone teha. Sel suvel ongi mul plaanis teha rohkem fotolavastusi ja fantaasia-teemalisi pildistamisi just keset rohelust erinevates looduskaunites paikades. Niikaua, kui termomeeter kõigub vahemikus 0..+2 kraadi, harjutan sääraseid kostüümidega sessioone stuudios. Siit postitusest leiad ühe sellistest sessioonidest.
Kuigi enamasti käiakse sõbrapäevanurgas pildistamas koos kallimaga, siis vahel tullakse ka kogu perega. Tagasivaatena sõbrapäeva pildistamistele mõtlesingi teha blogipostituse ühest sellisest vahvast perest.
Lisaks oma perele oli Kersti kaasa võtnud ka oma õe ja tema noormehe. Tunni-ajane fotosessioon nendega möödus marukiiresti, sest Kersti pere oli ette valmistanud erinevad kostüümid ja ideed, mida nad katsetada sooviksid ja nii me need teoks tegimegi. Valikut pildistamise parimatest paladest saate vaadata siit.
Tundub, et soojade kevadilmadeni läheb veel veidike aega. Õnneks saab nigela suusailma eest stuudiosse peitu pugeda. Paar nädalat tagasi leidsime ühe vahva atribuudi, mida otsustasime ka jäädvustada. Modell: Natalja Zjuzkova. Relva eest tänud Pearule!
Õnneks pole iga päev nukker ilm ja pääseb vahel stuudiost välja värske õhu kätte pildistama. Üks mõnu päiksepaisteline päev sattus ka eelmisesse nädalasse, kui käisime ECCO ja Artjom Savitskiga Rotermanni kvartalis tootepilte tegemas. Põhjuseks uued ägedad jalatsid ja õlakott, mida võib juba nende e-poest leida.
Jumestus: Reelika Raag
Vaatamata sellele, et pulmade kõrghooaeg on maikuust septembrini, abiellutakse ka vahepealsel ajal. Paar nädalat tagasi oli mul võimalus osa saada Leila ja Marguse pulmapäevast. Olles viimasel ajal käinud 100+ inimesega pulmades, tundus see pulmapäev väga mõnus, rahulik ja südamlik, sest arutut rapsimist polnud ja kõike sai teha täpselt nii nagu pruutpaar ise soovis.