Kui tavaliselt on detsembrikuu kokkuvõtete tegemise aeg, siis seekord möödus minu jõulukuu lennates ning endapoolse tagasivaate teen vast saabunud aasta alguses. 2017. aasta oli Fotograaf Mihkel Leisile hea aasta – pildistasin rekordarv pulmasid, kohtusin ja tutvusin väga paljude ägedate inimestega ning õnnestus pildistada mitmeid vahvaid isiklikke projekte. Kõige toredam on aga see, kui saan samade inimestega kohtuda uuesti ja uuesti, olles osa nende loost ja jäädvustades nende pulmasid, lapseootust, lapsi, sünnipäevasid ja palju muud. Loodan, et uus aasta toob veel rohkem toredaid ja häid inimesi mu teele, kellega koos talletada nende inimeste lood ja kaunid hetked.
Siinkohal tahan teiega jagada mulle enim meeldinud ülesvõtteid möödunud aastast ja lisan juurde mõne lausega, miks need pildid mulle meeldivad.
“Neljajalgne reisisell” (üleval) – möödunud aastal ei jõudnud soovitud määral tegeleda tänavafotograafiaga. Seda viga proovin see aasta parandada. See foto eelmise aasta tänavafotodest on üks mu lemmikuid oma lihtsuse ja vibe’i tõttu, mida Telliskivi Loomelinnaku külastajad endas kannavad.
Maikuus, kui ilmad olid just hakanud soojaks minema ning tundus, et suvi ongi kohe käes, otsustasime minna Maarjaga loodusesse jooga pilte tegema. Kusagil fotosessiooni teises pooles hakkas lund sadama ning saime pildile jäädvustatud Eesti looduse eheda loomuse. See pilt võiks olla tehtud üheksal kuul kaheteistkümnest ja see võiks ikka samasugune välja näha.
Alati ei pea kõik fotod olema heledad. Mulle meeldivad valguse-varju mängud, mis minu arvates lisavad fotole karakterit.
Taranikal ja Andrel olid konkreetsed soovid, et ilupildid oleksid rohkem editorial-stiilis. Mulle see mõte imponeeris ning tulemuseks ajatu hõnguga fotoseeria.
Loosimismängu võitja Merli valis mõisapreili stilistikaga fotosessiooni, mida pildistasime nii Pirital kui ka grotesksuse mõttes Lasnamäe kanalis. Varsti korraldan uue mängu, kus eesmärgiks on mingi “teistmoodi” idee välja pakkuda ja siis see teoks teha.
Lihtsuses peitub võlu – siiras rõõm ja õnn, mis pruutpaarist õhkub loob mõnusa atmosfääri.
Lumesadu on midagi müstilist ning pildi kompositsioon ja meeleolu mõjuvad hästi.
Üks asi, millest talvel puudust tunnen, on soe suvine õhtupäike. Kui lisada pildile veel õnnelik lapseootel naine, on foto kuidagi eriti sooja meeleoluga.
See foto räägib ühe loo, mida vaataja ise võib endale ette kujutada. Kui foto seda teha suudab, siis on see õnnestunud foto.
Maskuliinsust ja jõudu kiirgav pilt, mis osaliselt on fitness portree ja osaliselt fotoreportaaž.
Inimene-omas-keskkonnas-temaatika on mulle alati meeldinud ning väike võimendus õhtukleidi lisamisel kasvuhoone seeriale on ainult äge.
Kompositsioon. Tonaalsus. Lihtsus. Võimalus teha fotosessioon hobusega.
Iga kord, kui ma sellest metsatukast õhtupäikeses mööda jooksin, mõtlesin, et siin oleks maruilus pildistada. Siis tulid Tõnis ja Denisa, kes soovisid oma pulma ilupilte teha just õhtuses Eesti metsas. Seda pilti tuleks vaadata A3, A2 või veel parem A1 suuruses.
Teistmoodi fotosessioonide teema on juba varem siit läbi käinud. Lapseootuse pildistamine koos mustritega on just midagi sellist, mis on põnev, omanäoline ning meeldejääv.
Kui palju te vaatate igapäeva elus ringi mõttega, et siin saaks ägedaid pilte teha? Tallinna vanalinn on üheks selliseks kohaks, kust võib kümneid või sadu kordi läbi jalutada, taipamata, milliseid kauneid pildistamiskohti see pakub. Käisime SeeSee Fotoklubiga just selliseid kohti vanalinnast otsimas.
Selle aasta jõulunurga pildistamisest tuli palju vahvaid pilte, kuid neist valisin välja selle pildi tema siiruse ja eheduse tõttu.
Eestis see veel väga traditsiooniks pole saanud, et koolilõpetajale fotosessioon kingitakse. Ühe sellise ma see aasta siiski tegin ja tegemist on sessiooni viimase pildiga – õige nurk, värvid, kostüüm ja aksessuaarid.
Väike müstika on pildile alati kasuks.
Kastist väljapoole mõtlemine on tore nähtus. Revolvri ja mõõgaga fotosessioon on selle heaks näiteks.
See valgus ja emotsioon on täpselt õige kombinatsioon üheks heaks perepildistamiseks.
Jõusaal pole vaid meeste pärusmaa. Naiselik ja samas jõuline portree.
Ehedad tunded keset Eesti loodust.
Mustvalged toonid ja muusikainstrumendid sobivad väga hästi kokku.
Hetk enne sekeldusi. Kohe varsti hakkab Volvo küljeklaas streikima, aga selle kiuste suudame teha kaunid fotod, käia autoga paranduses ja jõuda õigeaegselt registreerimisele.
Midagi, mida ma olen tahtnud juba mitu aastat teha – jäädvustada tantsijat jahus. Nii käisimegi SeeSee Fotoklubiga ühel jahedal sügisõhtul ühes tööstushoones seda nähtust pildistamas.
Selle pildi vibe on just see õige.
Siluett, sume valgus ja peegeldus on võidukombinatsioon.
Lapseootus seostub minule millegi maalähedasega, mistõttu see fotoseeria keset rohelust on eriti meelde jäänud.
Lennukad ideed on minu lemmikud – hea meelega mõtlen kaasa ja aitan teostada inimeste pildisoove. Nii tantsisime-pildistasime ühel suveõhtul pool Tartut läbi.
Peegeldused lisavad alati fotole midagi juurde ja nii ka seekord.
Linnalehmad. Reisida mulle meeldib, olgu selleks siis kaugemad paigad või Eestimaa. Kaamera tuleb alati kaasa võtta, et selliseid vaikelusid jäädvustada saaks.
Mehelik portree hääbuvas õhtuvalguses annab teise maigu kui stuudioportreed.
Kauneid pulmapilte saab jäädvustada aastaringselt. Siin üks neist, mis on tehtud möödunud aasta oktoobris Tartus.