Pulmapildid: Marvini ja Astridi pulm Mäeotsa talus
Mäeotsa talu on äge koht, kus pulmi pidada. Kahjuks olen ma sinna pildistama sattunud vaid ühel korral, kui pildistasin kahe toreda inimese pulmapäeva. Seda päeva jäävad meenutama kaunid pulmapildid, mida võite postituses olevast pulmagaleriist ise lähemalt vaadata.
Ereti ja Märdi südamlik pulmapäev Kalaranna puhkemajas
Algsest plaanist pidada lühike pulmapäev ainult tseremoonia, õnnitlemise ja grupipiltidega kasvas pulma kuupäeva lähenedes välja soov teha ka “suur pidu”. Vaadates pruutpaari pulmapeo ajal ja kuuldes nende emotsioone pärast pulma tundub, et nad tegid õige valiku. “Meie pulm oli täpselt meie nägu,” räägib Eret. Seda, milline see pulmapäev oli, leiab seda lehte alla poole kerides.
Leian end igal aastal vastamas küsimusele “Kas sa oskad meile pulmaisa soovitada?” ja mulle tundub, et e-kirja vahendusel ei saa ma sellele väga põhjalikult vastata. Seepärast otsustasin teha postituse pulmaisadest, keda soovitades tean, et olete heades kätes. Põhjus, miks siin nimekirjas ühtegi pulmaema ei ole, peitub selles, et oma 8-aastase pulmafotograafi karjääri algus-aastail nägin vist ainult 1-2 korda tegutsemas pulmaema ja ma kahjuks isegi ei mäleta tema/nende nimesid või kuidas nad oma tööga toime tulid. Siin postituses olevate pulmaisadega kohtun igal aastal ja paljudega neist tihti ka mitmetes pulmades. Seetõttu tean neid paremini ja julgen neid soovitada.
Vahel kohtan pruutpaare, kes ei soovi sõbra-või grupipiltide tegemist. Kui see on ka teie soov, siis nii see ka jääb, sest tegemist on teie pulmapäevaga ja see peaks olema just selline, nagu teie seda soovite. Küll aga tahaksin jagada mõnda mõtet grupipiltide olulisuse kohta, millega võiks tutvuda enne lõpliku otsuse tegemist. Siin on kuus nõuannet, miks on grupi-ja sõbrapiltide tegemine oluline.
Mulle väga meeldib pulmafotograafina mööda Eestit ringi sõita, olla inimeste jaoks kasulik ning jäädvustada nende pulmapäeva. Saan kinni püüda ühe kõige olulisema päeva inimeste elust. Pilte vaadates saan taaskord läbi elada selle päeva ning loodan, et sedasama tunnevad ka inimesed, kes mind oma tähtsat päeva pildistama on võtnud. Nii mõtlesingi, et jagan teiega eelolevatel kuudel mõningaid meeldejäävamaid pulmapäevi, mida viimastel suvedel pildistanud olen.
Pulmapäeva vead, mida vältida – abielupaaride tagasivaade oma pulmale
Igal pulmahooajal kohtan pruutpaare, kelle jaoks nende enda pulm on esimene pulm, millest nad osa saavad, aga ka neid, kes on pulmakülalisteks olnud lapsena või aastate eest ja kas ei mäleta pulmadest väga midagi või ei osanud pulmi vaadata läbi “mis läks hästi ja mida saab paremini” prisma.
Seetõttu tekkis mul küsimus, mida oleksid abiellunud inimesed oma pulmapäeval teisiti teinud, ning uurisingi seda oma Instagrami konto jälgijatelt. 24 tunni jooksul kogunes 71 vastust, mille jaotasin vastavalt sisule allolevateks punktideks. Kuna valim on väike, siis ütlen kohe, et siin kirjatükis ei leia kajastust kõik pulmapäeva vead, mis sel tähtsal päeval esineda võivad. Pigem on selle blogipostituse eesmärk anda tulevastele pruutpaaridele veidi mõtlemisainet ja aidata kaasa nende ideaalse pulmapäeva kujunemisele.
Pulmapäev on reeglina inimeste jaoks midagi erakordset ja kordumatut, millele iga mööduva aastaga ühe suurema heldimusega tagasi vaadatakse. Nii muutuvadki pulmapäeval tehtud pildid aina hinnalisemaks, sest selle olulise sündmuse ajal õhkub inimestest armastust, mida on kaugele näha. Sellest, kuidas luua eriti kaunid mälestused, mida tulevikus rõõmsalt meenutada, räägibki käesolev kirjatükk.
Kui ma Kelli ja Karliga kohtusin, rääkisid nad sellest, kuidas nad soovivad, et nende pulmapäev oleks tore, meeldejääv ja omanäoline. Nüüd tagantjärgi seda päeva meenutades saan kinnitada, et just nii ka läks. Olen kahe käega selle poolt, et pulmad peaksid olema pruutpaari nägu, sest reeglina on just nii see päev siiras ja tore. Kelli ja Karli vahva idee seisnes selles, et kõik külalised kannaksid tenniseid. Ühest küljest teema-pulm, teisest küljest praktiline lähenemine pulmapeole – jalad ei väsi püsti seismisest või liigsest tantsimisest ruttu ära.
Kohtusin Kerstini ja Marekiga juba talvel, kui käisin neid ja nende väikest nelja-jalgset sõpra Astangul pildistamas. Üha rohkem saan aru, mis väärtus on enne pulmi üks fotosessioon teha, et pruutpaari paremini tundma õppida.
Vaatamata sellele, et pulmade kõrghooaeg on maikuust septembrini, abiellutakse ka vahepealsel ajal. Paar nädalat tagasi oli mul võimalus osa saada Leila ja Marguse pulmapäevast. Olles viimasel ajal käinud 100+ inimesega pulmades, tundus see pulmapäev väga mõnus, rahulik ja südamlik, sest arutut rapsimist polnud ja kõike sai teha täpselt nii nagu pruutpaar ise soovis.
Kaks nädalat tagasi, ühel novembriõhtul sattusin esimest korda Fahle majja pildistama. Ees ootas üks vahva seltskond, kes oli organiseerinud Karoli tüdrukuteõhtu jaoks erinevaid tegevusi. Päev algas poodlemise ja twerkimise workshopiga, siis kiire jumestus-soengud-riietevahetus ning fotosessioon, millele järgnesid meelelahutajad-barman’id ning limusiinisõit Tallinna peal.
Augustikuu ilmad olid kõike muud kui päikselised, mistõttu vedas 20. augustil abiellunud inimestel, sest tolleks päevaks tuli suvi Eestisse tagasi. Üheks õnnelikuks pruutpaariks oli ka Katre ja Siim. Küsisin neilt naljatamisi augusti alguses, et kas neil on ilus ilm tellitud, mille peale Siim “Loomulikult!” vastas. Pildistamist alustasime Tartus, kus noorpaar tudengipõlves kohtus. Nii jäädvustasin õnnelikku paari Toomemäel maalilistes toomkiriku varemetes ning Musumäel, kuhu noormehed oma südamedaamid jalutama viivad.
Miks kasutada pulmakleiti vaid ühe korra? Eva-Liisa ja Ilja tähistasid oma esimest pulma-aastapäeva vahva portreesessiooniga. Kui nende pulmas olid aksessuaarid lillakat tooni, siis seekord võeti kasutusse punane värv. Taas-elustasime mõned nende lemmikpildid pulmapäevast ning pildistasime üles mõned nende uued lemmikud.
Suvi on populaarne aeg abiellumiseks. Nädalavahetustel on Tallinna vanalinnas ringi jalutades on raske mitte otsa komistada mõnele poissmeeste- või tüdrukuteõhtule. Nii olen minagi sattunud neile meeleolukatele õhtutele õnneks ka fotograafi rollis. Käisime ära nii Vabaduse väljakul, Toompeal kui ka Raekoja platsis, kus tulevane pruut sooritas mitmeid katsumusi ning tegime ka lustakaid pilte.
Mitte kõik tüdrukuteõhtud ei pea olema suured. Heaks näiteks on Laura pidu, mis algas fotosessiooniga Kadrioru pargis. Haarasime kaasa ka heeliumiga õhupallid ning läksime parki jalutama ning jõudsime välja Kumuni. Lõpp-tulemuseks sessioon täis nalja ja naeru.