Mulle väga meeldib pulmafotograafina mööda Eestit ringi sõita, olla inimeste jaoks kasulik ning jäädvustada nende pulmapäeva. Saan kinni püüda ühe kõige olulisema päeva inimeste elust. Pilte vaadates saan taaskord läbi elada selle päeva ning loodan, et sedasama tunnevad ka inimesed, kes mind oma tähtsat päeva pildistama on võtnud. Nii mõtlesingi, et jagan teiega eelolevatel kuudel mõningaid meeldejäävamaid pulmapäevi, mida viimastel suvedel pildistanud olen.
Möödunud pulma-aastapäeval vaatasime koos abikaasaga pulmapäeva pilte ja jäin neid vaadates mõtlema, millised olid meie pulmapäeva vead. Kas oleks olnud midagi, mida oleksin oma pulmade juures teisiti teinud? Paar pisiasja tuli meelde küll, mida muudaksin, kui saaksin ajas tagasi minna. Esiteks, kuna pulmapäeval on kogu aeg mingeid asju ajada ja palju on inimestega suhtlemist ning peomelu, siis tunnen, et oleksime võinud võtta oma kaasaga rohkem hetki, et lihtsalt kogu seda melu sisse hingata, paremini mälupilti talletada ja lihtsalt nautida. Teiseks, hindasime üle joodava kraami kogused, aga kuna tegemist pole kiirelt riknevaga, siis saan praeguseni erinevatele koosviibimistele midagi kodust kaasa haarata ning samuti olen neist varudest valmistanud rabarberi-vanilje, rabarberi-piparmündi, apelsini-kaneeli ning sidruni-ingveri liköörid. Kolmandaks õnnestus meil abielluda 2018. aasta suve ühel haruldasel vihmasel ja äikesetormisel päeval ning kuigi kõik lõpuks laabus, k.a õues registreerimine ning pildistamine, jõudsime vihma pärast ilma asjata ka üksjagu muretseda. Tagantjärele tundusid need ilmaolud peoks isegi soodsad, sest ilm polnud tollele suvele iseloomulikult liigselt kuum, peoruumis oli rohkem õhku ning pulmafotod tulid tormise taeva ja vikerkaare taustal ägedad.
Pulmapäev on reeglina inimeste jaoks midagi erakordset ja kordumatut, millele iga mööduva aastaga ühe suurema heldimusega tagasi vaadatakse. Nii muutuvadki pulmapäeval tehtud pildid aina hinnalisemaks, sest selle olulise sündmuse ajal õhkub inimestest armastust, mida on kaugele näha. Sellest, kuidas luua eriti kaunid mälestused, mida tulevikus rõõmsalt meenutada, räägibki käesolev kirjatükk.
Kui ma Kelli ja Karliga kohtusin, rääkisid nad sellest, kuidas nad soovivad, et nende pulmapäev oleks tore, meeldejääv ja omanäoline. Nüüd tagantjärgi seda päeva meenutades saan kinnitada, et just nii ka läks. Olen kahe käega selle poolt, et pulmad peaksid olema pruutpaari nägu, sest reeglina on just nii see päev siiras ja tore. Kelli ja Karli vahva idee seisnes selles, et kõik külalised kannaksid tenniseid. Ühest küljest teema-pulm, teisest küljest praktiline lähenemine pulmapeole – jalad ei väsi püsti seismisest või liigsest tantsimisest ruttu ära.
Kohtusin Kerstini ja Marekiga juba talvel, kui käisin neid ja nende väikest nelja-jalgset sõpra Astangul pildistamas. Üha rohkem saan aru, mis väärtus on enne pulmi üks fotosessioon teha, et pruutpaari paremini tundma õppida.
Vaatamata sellele, et pulmade kõrghooaeg on maikuust septembrini, abiellutakse ka vahepealsel ajal. Paar nädalat tagasi oli mul võimalus osa saada Leila ja Marguse pulmapäevast. Olles viimasel ajal käinud 100+ inimesega pulmades, tundus see pulmapäev väga mõnus, rahulik ja südamlik, sest arutut rapsimist polnud ja kõike sai teha täpselt nii nagu pruutpaar ise soovis.
Kaks nädalat tagasi, ühel novembriõhtul sattusin esimest korda Fahle majja pildistama. Ees ootas üks vahva seltskond, kes oli organiseerinud Karoli tüdrukuteõhtu jaoks erinevaid tegevusi. Päev algas poodlemise ja twerkimise workshopiga, siis kiire jumestus-soengud-riietevahetus ning fotosessioon, millele järgnesid meelelahutajad-barman’id ning limusiinisõit Tallinna peal.
Augustikuu ilmad olid kõike muud kui päikselised, mistõttu vedas 20. augustil abiellunud inimestel, sest tolleks päevaks tuli suvi Eestisse tagasi. Üheks õnnelikuks pruutpaariks oli ka Katre ja Siim. Küsisin neilt naljatamisi augusti alguses, et kas neil on ilus ilm tellitud, mille peale Siim “Loomulikult!” vastas. Pildistamist alustasime Tartus, kus noorpaar tudengipõlves kohtus. Nii jäädvustasin õnnelikku paari Toomemäel maalilistes toomkiriku varemetes ning Musumäel, kuhu noormehed oma südamedaamid jalutama viivad.
Miks kasutada pulmakleiti vaid ühe korra? Eva-Liisa ja Ilja tähistasid oma esimest pulma-aastapäeva vahva portreesessiooniga. Kui nende pulmas olid aksessuaarid lillakat tooni, siis seekord võeti kasutusse punane värv. Taas-elustasime mõned nende lemmikpildid pulmapäevast ning pildistasime üles mõned nende uued lemmikud.
Suvi on populaarne aeg abiellumiseks. Nädalavahetustel on Tallinna vanalinnas ringi jalutades on raske mitte otsa komistada mõnele poissmeeste- või tüdrukuteõhtule. Nii olen minagi sattunud neile meeleolukatele õhtutele õnneks ka fotograafi rollis. Käisime ära nii Vabaduse väljakul, Toompeal kui ka Raekoja platsis, kus tulevane pruut sooritas mitmeid katsumusi ning tegime ka lustakaid pilte.
Mitte kõik tüdrukuteõhtud ei pea olema suured. Heaks näiteks on Laura pidu, mis algas fotosessiooniga Kadrioru pargis. Haarasime kaasa ka heeliumiga õhupallid ning läksime parki jalutama ning jõudsime välja Kumuni. Lõpp-tulemuseks sessioon täis nalja ja naeru.