Nüüd, kui aasta vanemaks saadud, mõtlesin, et vaatan tagasi aastale 2018. Seekord teen seda natukene teisiti kui eelmistel aastatel – nimelt, sõelale jäi rohkem pilte kui tavapärased “parimatest parimad”, et terviklikumalt edasi anda möödunud aastat. Kuna eelmisel aastal tegin üle 345 000 pildi, siis väga palju materjali siia üles ei jõua, aga loodetavasti annavad välja valitud failid siiski küllaltki ülevaatliku pildi.
Alustame siis algusest ehk A nagu ametiportreed. Kui inimeste põhiline puhkuseaeg suvi ja jõulud-aastavahetus välja arvata, on päris tihti käed-jalad tööd täis ametiportreedega. Möödunud aastal käisin töötajaid pildistamas nii erinevates kontorites, tehastes kui ka muus töökeskkonnas, aga tihti tuldi ka oma ametiportree jäädvustamissoovi pärast minu juurde fotostuudiosse.
Lisaks avalikele üritustele, kus ma jäädvustasin erinevaid ägedaid muusikuid, nagu Lenna, Stig Rästa, Trump Conception, Mick Pedaja, Ott Lepland, Maarja-Liis Ilus jpt, käisid mul stuudios külas ka kaks vahvat muusikalist kollektiivi – Ansambel Regatt ja Ol’Mill.
Möödunud aasta sisse mahtus rohkesti erinevat laadi üritusi – ettevõtete suvepäevad, inimeste ja firmade juubelid, jõulupeod. Eriti tänulik olen võimaluse eest jäädvustada erinevaid Tallinna suur-üritusi ning rahvusvahelist robootikavõistlust “First Lego League Open International 2018”, mis toimus juunis Tondiraba jäähallis. Minu jaoks oli see suurim üritus, mida pildistanud olen. Kohal oli üle 100 võistkonna rohkem kui 50 riigist. Kolmepäevane üritus pakkus nii rõõmu, pisaraid, kordaminekuid kui ka väsimust. Sellest võistlusest tuleb lähiajal täispikk postitus, kust saab lugeda rohkem ning uudistada ka rohkem pildimaterjali.
Ürituste juures meeldib mulle see, et saan olukordi jäädvustada nii, nagu mulle meeldib. Linnaruum pakub selleks alati palju põnevaid võimalusi ja lahendusi. Näiteks allolev pilt, millele saab natukene meelevaldselt panna pealkirja “Erinevad põlvkonnad”, või pildil pärast seda, kus pildil olev naisterahvas võis olla osa neist sündmustest, mida ta seal piltide peal jälgib.
Rahvuskultuuride nädala raames toimus erinevaid üritusi üle terve Tallinna. Pildil Kultuurikatla ruumides toimunud käsitöölaat ja töötoad.
Fotograaf pildistab üritust iga ilmaga, isegi kui kontserdikülastajaid saab kokku lugeda ühe käe sõrmedel.
See vahva pilt on tehtud 01.06.18 Saaremaal, kui käisin seal koos SeeSee Stuudioga pulma pildistamas. Grupipiltidel tegime iga 20 sekundi tagant sääskede-tapmise-pausi ning see oli alles üks osa loost. Loo lõbusam külg algas siis, kui pidin hakkama sääski piltide pealt eeldama, sest nad lihtsalt olid igal pool.
Üha suurema osa minu aastast võtab enda alla pulmade jäädvustamine. 2018. aastal pildistasin pulmi nii rannas, metsas, vanalinnas, maakodus, mahajäetud hoonetes, hotellides, mõisates ja mitmel pool mujal. Aprillis 2018 käisin ka oma esimest välismaa pulma jäädvustamas ning suurima hea meelega sõidan ka tulevikus pruutpaaridega üle maailma reisile, olgu selleks siis vaid ilupildid või täispikk pulmapäev. Hetke seisuga pole ma veel pulmasid jäädvustanud veebruaris ega novembris. Selle aasta 1. veebruaril saab ka vastlakuu sellest nimekirjast maha tõmmatud.
Kõige suurem rõõm on see, kui saan jäädvustada oma sõprade pulmapäeva, ning möödunud aastal juhtus see paaril korral. Samuti on äge see, et üha rohkem noorpaare tulevad minu juurde taaslooma mälestusi, pannes selga oma pulmariided, et tähistada pulma-aastapäeva fotosessiooniga.
Üha enam kasvab see seltskond, keda kohtan vähemalt ühe korra igal aastal. Meie tutvus sai alguse kas neile kingitud kinkekaardist või on nad mõnd muud teed minuni jõudnud. Nüüd saan iga-aastaselt kaasa elada nende tegemistele, olgu selleks pulmad, lapseootuse jäädvustamine, vastusündinu pildistamine või laste sünnipäevad. Lapsed kasvavadki kiiresti suureks, mistõttu on tore, kui sellest mälestus jääb.
Nalja peab alati saama ja kui keegi teine nalja ei tee, siis tuleb ise teha!
Elukutseline sportlaste pildistaja ma ei ole, aga vahelduseks pulmade ja perepiltidele on päris tore ka teistes žanrites tegutseda. Ning kes ütles, et ma ei jakse kella kuuest hommikul jõusaali minna? Väga hästi jaksan, kui kedagi on pildistada vaja!
Pulmapiltide kõrval haarab aastat kokkuvõtvas blogipostituses mahu poolest teise koha portreefoto. Ühendasin siia kategooriasse nii üksikportreed, paaripildistamised, lapseootuse fotosessiooni kui ka perepildid. Nagu juba tavaks on saanud, siis maikuust oktoobrini pildistan inimeste soovil looduses ja novembrist aprillini rohkem stuudios. Eks leidub ka vastuvoolu ujujaid, aga laiem trend kipub selline olema. Üldiselt olen nõus, et seda soojemat aega võiks natukene rohkem olla vihmase ja halli aja asemel, millele järgneks lumine talv, aga see unistamine kaugele ei vii ja tuleb pildistada nii nagu saab ja nii nagu soovitakse.
Postituse viimase peatükina viskan pilgu peale mõnele oma lemmikule reisifotole. Olen seda meelt, et alati ei pea ainult vaatamisväärsuste juures pilti tegema. Saamaks selgemat ja suuremat pilti reisisihtkohast, tasub jälgida kohalikke inimesi ja nende toimetamisi. Olen seda alati proovinud teha ja, kui 2019. aasta võimaldab reisida, siis jätkan samamoodi.
Aprillis Londonis olles läksin pildistama päiksetõusu. Minu suureks üllatuseks oli nii varasel ajal nagu 06:00-06:30 Thames’i-äärne tervisesportlasi täis. Kui valgus on nii lummav, siis seda lihtsalt tuleb jäädvustada. Seetõttu olen alati rõõmus, kui keegi on nõus ka Eestis päiksetõusul minuga pildistama minema.
Balkani poolsaare ja Vahemere piirkonda iseloomustavad (enamasti vanemad) meesterahvad, kes käivad kohvikruuside taga arutlemas igapäevaseid küsimusi ning tihti võtavad nad kaasa ka male ja moodustavad sellega koos alati suurepärase materjali fotojäädvustusteks. Põgusalt Pekingis elades oli sama tore vaadata suure entusiasmiga laule kaarte viskavaid vanemaid härrasid.
Alloleva pildi pealkirjaks sobiks imehästi “Euroopa Liidu ja Kreeka suhted”. Hulkuvaid kasse on Kreetal tõesti palju ja nad kõik on marunäljased.
Järgnev pilt võtab minu meelest hästi kokku väikelinnade saatuse – üksik pensioni-ealine meesterahvas liikumas läbi rohtukasvava tänava oma koju. Elukeskkond, kus vaevu toimub elu.
“You came to the wrong neighbourhood!” ehk tänavakasside raske elu.
Briti Muuseum – kus antiikne kohtub tänapäevasega. Inimmassid ja iidne kunst.
Igapäeva elu varjuküljed, millest rääkida ei taheta.
Nüüd on ametlikult 2018. aasta kokku võetud ja ees ootamas sündmusterohke 2019. aasta. Loodan, et minuni jõuavad põnevate ideedega inimesed, kellele saan kasulik olla ja aidata need ideed jäädvustada. Samuti loodan see aasta mõned korrad välismaale jõuda, olgu selleks siis tööreisid või perereisid, et oma akusid laadida. Tänan kõiki, kes möödunud aastal minu kaamera ette jõudsid või mind oma sõpradeni juhatasid. Loodan kõigi teie ja ka uute toredate inimestega sel põneval 2019. aastal kohtuda.