Piimavanni fotosessioon on midagi teistsugust ja erilist, mistõttu on see heaks viisiks lõhkuda igapäevast elurutiini või kinkida see kellelegi teisele, kellele meeldivad emotsioonid ja elamused. Kellyga käisime pildistamas fotostuudios, aga piimavanni pildistamist võib samahästi teha ka kodus või mõnes majutusasutuses, kus on äge vann ja/või kaunis vannituba. Millised on Kelly mõtted ja muljed saab juba käesolevast postitusest lugeda.
Ärkan kell 07:07, pea tuikab, sest ööuni on väikelapse kõrvalt olnud napp. Vajutan äratuskella kinni ja plaanin poja lasteaeda viia kui ta loomulikult virgub.
8:42 on äratus ja algavad hommikurutiinid. Poeg tajub, et pole tavaline päev, kuna ta peaks olema lasteaias ja mitte kodus, mistõttu ta jukerdab kõikvõimalikul moel, et sinna mineku protsessi pikendada.
10: 36 jõuame marukehvade ilmastiku-ja teeolude kiuste lasteaeda. Tuleb välja, et kell 8:07 on tulnud e-lasteaia teavitus, aga mitte meilile, nagu iga kord tuleb, vaid ainult õppekeskkonda, et vallas on elekter ära ja lasteaed pannakse kinni, kuna ruumides läheb jahedaks ja sooja toitu ei ole võimalik pakkuda.
10: 45 helistan läbi võimalikke lapsehoidjaid ja saan abistava käe oma pere poolt. Stardin 40km kaugusele ja loodan 11:45 jõuda Õnnepaleesse pruutpaariga kohtuma, et 12:00 alustada registreerimise pildistamist. Teeolud Tartu maanteel on marunigelad, kiiruspiirang õigustatult 80km/h. Ca 10km enne kohalejõudmist tekib nelja-realise ühel sõidusuunal peaaegu, et seisang – Kaitseväe kolonn on liikvel ja kahel real kõrvuti on kiirused 10-30km/h. Õnneks ainult 8km hiljem tuleb minu mahasõit ja jõuan edukalt vanemate juurde. Kallistan last, tänan pere ja kiman linna poole tagasi.
Jõuan 11:59 Õnnepaleesse, annan kiired õpetussõnad pruutpaarile ja juba täidabki ruumi Mendelsoni pulmamarss.
2h ja 50 minutit hiljem püüan kinni – enda arvates – ühe parima pulmapildi, mis mul on kunagi õnnestunud jäädvustada. Murdosa sekundit enne hetke, kui noorpaar saab aru, et ta on just nelja-kraadise mereveega pihta saanud.
Aitäh ägedale noorpaarile!
Hoidke end kursis minu tegemistega nii Facebookis kui ka Instagramis.
Mulle väga meeldivad mustvalged fotod, aga tundub, et ma ei ole seda piisavalt palju välja öelnud, sest inimesed ei oska seda küsida. Nüüd parandan selle vea ja toon teieni ühe ägeda portree fotosessiooni Kadrist, kes tahtis ainult mustvalgeid pilte. “Minu arvates räägivad mustvalged pildid palju rohkem, kui värvilised. Alati kui on mõni kena pilt, siis ma kõigepealt katsetan kuidas see mustvalgena tunduks. Ja üsna tihti juhtubki, et mustvalgena on pilt hoopis sügavam ja kõnekam,” avab Kadri oma mõtete tagamaid.
Seekord sattus minu kaamera ette andekas pianist Marite Männi. Marite on pianist, kes õppis ja tegutseb praegu Saksamaal. Vahel õnnestub Maritet näha ja kuulda ka kontserdilavadel Eestis. Ühel sellistest kordades tuli ta ka minu juurde fotosessioonile. Käisime selleks tarbeks Tallinnas Hopneri majas, kus saime pildistamiseks kasutada musta Estonia tiibklaverit. Tulemuseks on kaunid ja graatsilised portreepildid, mida võite altpoolt täpsemalt uudistada. Marite tegemiste kohta saate täpsemalt lugeda tema kodulehelt.
231 fotosessiooni ja 142 618 pilti hiljem on aeg võtta kokku möödunud 2020. aasta parimad fotod. Kuna pildistamisi oli palju, materjali veel rohkem ning et postitus liiga pikaks ei läheks, olen veetnud pikki tunde, et sõeluda välja oma kõige-kõige lemmikumad tööd.
Käes on märts 2020 ning elame hetkel koroonaviiruse mõju vallas. Inimestel palutakse praktiseerida social distancing-i, mis tähendab, et kohtumine teiste inimestega võiks olla viidud miinimumini ja kontakt võiks olla vähemalt 2-meetrise vahemaaga. Inimesed on sundpuhkusel või töötatakse kodukontorist ning koolilapsed õpivad e-koolis. Räägitakse, et sellest võib saada uus reaalsus, millega peame õppima elama.
Oodates viiruseaja möödumist, ei pea elu täiesti seisma jääma. Praegu on hea aeg aidata kohaliku väikeettevõtjat ja tulla üksi või oma karantiinikaaslastega pildistama. Praegustes oludes on fotosessioonidel mõningad piirangud, nagu soovitus mitte koguneda suurtes gruppides ja vähemalt 2-meetrine distants fotograafi ja pildistatava vahel. Seevastu positiivseid külgi viiruseaegse fotosessiooni juures on mitmeid.
Veebruari keskel tuli Grete teist korda minu juurde pildistama. Ka seekord valisime pildistamise asukohaks fotostuudio. Peamiseks põhjuseks oli soov saada võimalikult minimalistlikku tausta ja head valgust, et esile tuua jumestust, soengut ja aksessuaare. Fotosessiooni käigus jõudsime pildistada neli erinevat look´i tänu Evelinile, kes oli meile pildistamiste vahel abiks.
Gretele olid internetis silma jäänud portreepildid kips-lilledega ja ta soovis ise midagi sarnast proovida. Naudin seda, kui minu juurde tullakse konkreetse ideega, mida katsetada soovitakse. See murrab rutiini ja paneb mind mõtlema väljaspool mu igapäevaseid pildistamisi. Lõpp-tulemusega jäime kolmekesi kõik väga rahule. Milline seeria Sulle enim sellest sessioonist meeldib? Või veel parem, kirjuta, mida ise proovida tahaksid.
Kuigi käimas on 2020. aasta, olen alles nüüd jõudnud punkti, kus jõuan pilgu peale visata 2019. aasta tehtud töödele. Kokkuvõtvalt saan kohe öelda, et möödunud aasta oli minu jaoks kõige produktiivsem. Seetõttu on ka fotode hulk, mida läbi sirvima pidin, suurem kui tavaliselt. Suur piltide arv tähendab ka seda, et kusagil 90% fotosessioonidest siia ei jõua, sest muidu läheks postitus veelgi pikemaks kui ta juba praegu on. Mul oli väga tore aasta ja tahan tänada kõiki, kes minu kaamera ette jõudsid ühe või isegi mitu korda! Loodan teiega kohtuda ka tulevikus!
Seekord jagan teiega ühte toredat projekti, mis me 2019. aasta novembris tegime. Minu soov oli teha midagi, mis oleks teistsugune kui tavalised portree-ja peresessioonid. Siit sündiski mõte, et võtaks appi stilisti, jumestaja ja paar vabatahtlikku, kes tahaksid endast ägedaid pilte, ning teeksime ühe fantaasia fotosessiooni. Kokku läks kusagil paar nädalat, et idee saaks kõikide osapoolte vahel läbi räägitud ning jõuaksime enne lume tulekut pildistamas käia.
Kui ma Kelli ja Karliga kohtusin, rääkisid nad sellest, kuidas nad soovivad, et nende pulmapäev oleks tore, meeldejääv ja omanäoline. Nüüd tagantjärgi seda päeva meenutades saan kinnitada, et just nii ka läks. Olen kahe käega selle poolt, et pulmad peaksid olema pruutpaari nägu, sest reeglina on just nii see päev siiras ja tore. Kelli ja Karli vahva idee seisnes selles, et kõik külalised kannaksid tenniseid. Ühest küljest teema-pulm, teisest küljest praktiline lähenemine pulmapeole – jalad ei väsi püsti seismisest või liigsest tantsimisest ruttu ära.
Nüüd, kui aasta vanemaks saadud, mõtlesin, et vaatan tagasi aastale 2018. Seekord teen seda natukene teisiti kui eelmistel aastatel – nimelt, sõelale jäi rohkem pilte kui tavapärased “parimatest parimad”, et terviklikumalt edasi anda möödunud aastat. Kuna eelmisel aastal tegin üle 345 000 pildi, siis väga palju materjali siia üles ei jõua, aga loodetavasti annavad välja valitud failid siiski küllaltki ülevaatliku pildi.
Jõulud on kohe ukse ees, mis tähendab, et kui Sa pole jõudnud veel kallimale, perele või sõpradele jõulukinke muretseda, siis nüüd on viimane aeg. Jagan Sinuga viite põhjust, miks sel aastal valida jõulukingiks fotosessiooni kinkekaarti.
1. Kuna elame tarbimisühiskonnas, siis tihti on inimestel juba liigselt asju. Tegelikult ei võida see, kel on surres rohkem asju, mistõttu tasub mõelda kingi peale, mis pakub elamuse ja jääb meelde.
2. Eestlastel on komme teha palju tööd, sest muidu jookseb töö eest ära. Fotosessioon on hea võimalus võtta pere jaoks aega ja teha midagi koos: kõigepealt minna fotograafi juurde pildistama ning seejärel, kuna jumestus on tehtud ja viisakad riided seljas, välja sööma, kinno, teatrisse või kontserdile.
3. Kingitud asjad kuluvad, lähevad katki või kaovad ära, aga fotosessioonil käimine tagab selle, et saadud kingitus on meeles ka 25 või 50 aasta pärast, kui pereringis laste või lastelastega möödunud aegu meenutate. Kui fotograaf endale külla kutsuda, salvestub lisaks noorusele, riietusele ja soengutele ka kodune atmosfäär, mis aastakümneid hiljem mõnusat nostalgiat tekitab.
4. Tihti räägivad inimesed regulaarselt perega pildistama jõudmise tähtsusest, aga reaalsuses jõutakse fotograafi juurde töö ja kiire elu tõttu harva. Kuulen tihti, et viimane kord, kui pildistamas käidi, oli 10-15 aastat tagasi, kui ise veel laps oldi. Aastad lendavad mööda ja lapsed kasvavad kiiresti suureks, mistõttu on parem käia kord aastas või üle aasta fotograafil külas või kutsuda fotograaf endale külla, et hiljem ei peaks kahetsema, et pole endast või perest korralikke pilte.
5. Kui juba pühade-vahelisel ajal on kaubanduskeskustes keeruline parkimiskohta leida, siis ega jõulude ajal asi lihtsamaks lähe. Fotosessiooni kinkekaardi tellimisega ei teki stressi poodides teiste inimestega trügides, kuna kinkekaarti saab tellida fotograafi kodulehe kaudu ning seda on tavaliselt võimalik päeva või kahega kätte saada, et jõuaks selle ilusti ära pakkida ning jõulukuuse alla asetada.
Kui tunned huvi fotosessiooni kinkekaardi vastu, siis piilu minu kinkekaartide lehekülge. Olen sinna kirja pannud, millise pikkusega fotosessiooni valida, kui soovid perepildistamist, lapseootuse või portree fotosessiooni. Samuti leiab siit lehelt rohkem informatsiooni, kuidas endale kinkekaarti saada.
Suvi on fotograafide jaoks parim aeg pildistamiseks – kaua on valge ning pildistamisprotsess on mugavam nii fotograafi kui ka pildistatavate jaoks. Neid võimalusi kasutasimegi koos Pille Riini ja Kristjaniga ühel sumedal suveõhtul ära ja võtsime Helesinise Unistuse kaasa ning suundusime Harku mõisa juurde.
Kui tavaliselt on detsembrikuu kokkuvõtete tegemise aeg, siis seekord möödus minu jõulukuu lennates ning endapoolse tagasivaate teen vast saabunud aasta alguses. 2017. aasta oli Fotograaf Mihkel Leisile hea aasta – pildistasin rekordarv pulmasid, kohtusin ja tutvusin väga paljude ägedate inimestega ning õnnestus pildistada mitmeid vahvaid isiklikke projekte. Kõige toredam on aga see, kui saan samade inimestega kohtuda uuesti ja uuesti, olles osa nende loost ja jäädvustades nende pulmasid, lapseootust, lapsi, sünnipäevasid ja palju muud. Loodan, et uus aasta toob veel rohkem toredaid ja häid inimesi mu teele, kellega koos talletada nende inimeste lood ja kaunid hetked.
Siinkohal tahan teiega jagada mulle enim meeldinud ülesvõtteid möödunud aastast ja lisan juurde mõne lausega, miks need pildid mulle meeldivad.
Aprill ja mai on olnud usin pildistamise aeg, sest käimas on teine jõuludeks soetatud kinkekaartide realiseerimise laine. Üks neist kinkekaartidest sai teoks veidi teistmoodi kui tavalised portreepildistamised. On põnev näha, kui minu juurde tullakse lennukate ja teistsuguste ideedega, mille jäädvustamisele saan kaasa aidata.
Olen avastanud, et mulle väga meeldib pildistada lapseootuse aega. Võib juhtuda, et ma ise mõtlen selle olemuse fotosessioonile juurde, aga mulle tundub, et kui paar tuleb beebiootust jäädvustama, on neis isemoodi sünergia. Pildistamise atmosfäär on kohe kuidagi teistsugune, tahaksin kasutada sõna harmoonilisem, et kirjeldada seda tunnet, kus perre on lisandumas uus ilmakodanik.
Paar nädalat tagasi oli mul suur rõõm jäädvustada kahe vahva noore inimese põnevat kevadist lapseootuse aega. Tuulise ilma käest pagesime seekord varju Tartu Botaanikaaeda, mis võttis meid vastu lähistroopilise kliima ja põnevate taimedega. Rõõmsate ja õnnelikena sobisid Evelin ja Kristjan botaanikaaia taimede vahele nagu valatult. Kuna parim aeg beebiootuse pilte teha on 32.-36. nädal, siis jätsimegi pildistamise 36. nädalale. Hea kostüümivalik aitas fotosessiooni temaatikale palju kaasa.