Mäeotsa talu on äge koht, kus pulmi pidada. Kahjuks olen ma sinna pildistama sattunud vaid ühel korral, kui pildistasin kahe toreda inimese pulmapäeva. Seda päeva jäävad meenutama kaunid pulmapildid, mida võite postituses olevast pulmagaleriist ise lähemalt vaadata.
Ärkan kell 07:07, pea tuikab, sest ööuni on väikelapse kõrvalt olnud napp. Vajutan äratuskella kinni ja plaanin poja lasteaeda viia kui ta loomulikult virgub.
8:42 on äratus ja algavad hommikurutiinid. Poeg tajub, et pole tavaline päev, kuna ta peaks olema lasteaias ja mitte kodus, mistõttu ta jukerdab kõikvõimalikul moel, et sinna mineku protsessi pikendada.
10: 36 jõuame marukehvade ilmastiku-ja teeolude kiuste lasteaeda. Tuleb välja, et kell 8:07 on tulnud e-lasteaia teavitus, aga mitte meilile, nagu iga kord tuleb, vaid ainult õppekeskkonda, et vallas on elekter ära ja lasteaed pannakse kinni, kuna ruumides läheb jahedaks ja sooja toitu ei ole võimalik pakkuda.
10: 45 helistan läbi võimalikke lapsehoidjaid ja saan abistava käe oma pere poolt. Stardin 40km kaugusele ja loodan 11:45 jõuda Õnnepaleesse pruutpaariga kohtuma, et 12:00 alustada registreerimise pildistamist. Teeolud Tartu maanteel on marunigelad, kiiruspiirang õigustatult 80km/h. Ca 10km enne kohalejõudmist tekib nelja-realise ühel sõidusuunal peaaegu, et seisang – Kaitseväe kolonn on liikvel ja kahel real kõrvuti on kiirused 10-30km/h. Õnneks ainult 8km hiljem tuleb minu mahasõit ja jõuan edukalt vanemate juurde. Kallistan last, tänan pere ja kiman linna poole tagasi.
Jõuan 11:59 Õnnepaleesse, annan kiired õpetussõnad pruutpaarile ja juba täidabki ruumi Mendelsoni pulmamarss.
2h ja 50 minutit hiljem püüan kinni – enda arvates – ühe parima pulmapildi, mis mul on kunagi õnnestunud jäädvustada. Murdosa sekundit enne hetke, kui noorpaar saab aru, et ta on just nelja-kraadise mereveega pihta saanud.
Aitäh ägedale noorpaarile!
Hoidke end kursis minu tegemistega nii Facebookis kui ka Instagramis.
Algsest plaanist pidada lühike pulmapäev ainult tseremoonia, õnnitlemise ja grupipiltidega kasvas pulma kuupäeva lähenedes välja soov teha ka “suur pidu”. Vaadates pruutpaari pulmapeo ajal ja kuuldes nende emotsioone pärast pulma tundub, et nad tegid õige valiku. “Meie pulm oli täpselt meie nägu,” räägib Eret. Seda, milline see pulmapäev oli, leiab seda lehte alla poole kerides.
Peaaegu igal suvel õnnestub mul pildistada mõni Eesti-Austraalia pulm. Ka see suvi ei olnud erand. Kuigi täpsuse mõttes lisan, et see pulmapäev ei toimunud suvel, vaid septembri alguses. Distantsilt nii suurt üritust nagu pulma korraldada ei ole lihtne väljakutse, aga Kadri ja Anthony said sellega hästi hakkama. Uurisin, mis on nende jaoks pulmade korraldamise juures oluline. “Soovisime lihtsat ja ilusat pulma ilma suurema stressita. Kõige olulisem oli see, et saaksime abielluda minu kodumaal pere ja sõprade keskel. Kuna kogu meie elu on Austraalias siis mina soovisin, et mu lähedased saaksid ka ühest tähtsast sündmusest meie elus osa,” vastab selle peale Kadri.
231 fotosessiooni ja 142 618 pilti hiljem on aeg võtta kokku möödunud 2020. aasta parimad fotod. Kuna pildistamisi oli palju, materjali veel rohkem ning et postitus liiga pikaks ei läheks, olen veetnud pikki tunde, et sõeluda välja oma kõige-kõige lemmikumad tööd.
Kuigi käimas on 2020. aasta, olen alles nüüd jõudnud punkti, kus jõuan pilgu peale visata 2019. aasta tehtud töödele. Kokkuvõtvalt saan kohe öelda, et möödunud aasta oli minu jaoks kõige produktiivsem. Seetõttu on ka fotode hulk, mida läbi sirvima pidin, suurem kui tavaliselt. Suur piltide arv tähendab ka seda, et kusagil 90% fotosessioonidest siia ei jõua, sest muidu läheks postitus veelgi pikemaks kui ta juba praegu on. Mul oli väga tore aasta ja tahan tänada kõiki, kes minu kaamera ette jõudsid ühe või isegi mitu korda! Loodan teiega kohtuda ka tulevikus!
Pulmapäev on reeglina inimeste jaoks midagi erakordset ja kordumatut, millele iga mööduva aastaga ühe suurema heldimusega tagasi vaadatakse. Nii muutuvadki pulmapäeval tehtud pildid aina hinnalisemaks, sest selle olulise sündmuse ajal õhkub inimestest armastust, mida on kaugele näha. Sellest, kuidas luua eriti kaunid mälestused, mida tulevikus rõõmsalt meenutada, räägibki käesolev kirjatükk.